Eetikakomisjonid

Eetikakomisjonid on sõltumatud või institutsionaalsed organid, mis hindavad eetilisi aspekte teadus- ning kliinilise praktika ja organisatsioonide otsustusprotsessides. Nad võivad olla ülikoolide, haiglate või uurimisinstitutsioonide struktuuri osa ning tegutsevad nii rahvuslike kui rahvusvaheliste standardite raames.

Peamised ülesanded on eetiliste kaalutluste läbivaatus ja heakskiit või eitamine teadusprojektidele, mis hõlmavad inimesi või loomi; riski ja kasu hindamine; informeeritud nõusoleku tagamine ning andmete kaitse ja konfidentsiaalsus; suuniste ja eetiliste põhimõtete väljatöötamine ning vajadusel uuringute jälgimine. Protsess hõlmab taotluse esitamist, eetiliste kriteeriumide läbivaatust, vajadusel kiirmenetlust kergete riskidega juhtudel, otsuse tegemist ning soovituslikke parandusi ja järelevalvet.

Liikmeskond on sageli multidistsiplinaarne: teadlased, arstid, juriidilised spetsialistid, eetikaeksperdid ning kogukonna esindajad; sõltuvalt asutusest võivad liikmed olla vabatahtlikud või ajutised. Töös järgitakse konflikti huvides teavitamist ning läbipaistvust.

Seaduslik ja normatiivne raam Eestis ja mujal toimib institutsionaalsete reeglite ja riiklike õigusaktidega. Eetikakomisjonid järgivad rahvusvahelisi juhiseid (nt Helsingi deklaratsioon, CIOMS) ning andmekaitse-, privaatsus- ja teadusarenduste haaval kehtivaid reegleid (GDPR).

Seoseid puudutavad: IRB ehk Institutional Review Board on sarnane organ ning meditsiini- eetika komisjonid on tihti sama tüüpi struktuurid. Eetikakomisjonide töö on keskne osa teadusuuringute ja kliinilise praktika eetilise kvaliteedi tagamisel.