Eeluurimine

Eeluurimine on kriminaalmenetluse varajane etapp Eestis, mille käigus kogutakse ja hinnatakse esialgseid tõendeid eesmärgiga selgitada välja faktilised asjaolud ning otsustada, kas kriminaalmenetlus tuleb alustada. Eeluurimise lõppeesmärk on teha kindlaks, kas esineb piisav alus süüdistuse esitamiseks või kas asja tuleb lõpetada.

Eeluurimise teostavad üldjuhul politsei ning vajadusel teised kriminaalmenetluse organid; prokuratuur jälgib eeluurimist ja teeb lõpuks otsuse, kas alustada kriminaalmenetlust või lõpetada uurimise.

Eeluurimise käigus kogutakse tõendeid, viiakse läbi ülekuulamisi, kontrollitakse dokumente ja asju ning teostatakse muid menetlustoiminguid, mis on vajalikud asjaolude selgitamiseks. Eeluurimise sisu ja ulatuse piirab seadus ning see peab toimuma kohtu, prokuratuuri ja menetlusõiguste piirides. Kahtlustatule tagatakse menetlusõigused, sealhulgas õigus kaitsjale, teabekaitse ja lõimitud võimalus tutvuda asjaomaste dokumentidega.

Kui eeluurimise käigus ilmneb piisav alus, algatatakse kriminaalmenetlus pre-trial ehk eelmenetluse staadiumis ning kogutud materjal annavad aluse süüdistuse esitamiseks. Kui alus puudub, lõpetatakse eeluurimine vastavalt seadusele. Eeluurimise korralduslik ja õiguslik raamistik on sätestatud Karistusmenetluse seaduses, mis reguleerib menetluse sujuvat ja õiglast kulgu.