kriminaalmenetlus

Kriminaalmenetlus on Eesti õiguses kriminaalasjade käsitlemise menetluskord, mille eesmärk on tuvastada faktiline olukord, koguda ja esitada tõendid ning teha kohtuotsus süüdimõistmise või õigeks mõistmise kohta ning rakendada karistus või teisi õiguskaitsevahendeid.

Menetluses osalevad peamiselt politsei- ja piirivalveamet, prokuratuur, kohus, kaitsja (advokaat), kannatanu ning süüdistatav. Vajadusel kaasatakse eksperte ja muid ekspertiisekspertlasi. Seadusnõuete alusel tagatakse osapoolte õigused, sealhulgas kaitseõigused ja menetluse ausus.

Menetluse peamised etapid on: menetluse algatamine (kuriteo kahtluse või sündmuse põhjal); eelmenetlus (uurimine, tõendite kogumine ja seisukohtade vahetamine, juhib prokuratuur); süüdistuse esitamine või menetluse lõpetamine; kohuseseaduses toimuva kohtumenetuse läbiviimine (tõendite esitamine, kuulamine ja lõpliku otsuse vastuvõtmine); kohtuotsuse jõustamine ja vajadusel apellatsioon. Erijuhtudel võib läbi viia kiirmenetluse või kiirlahenduse korda.

Olulised põhimõtted on seaduslikkus, kahtlustatava süütuse presumpsioon, õigus kaitsele, võrdsus kohtulahendites ning õiglase menetluse tagamine. Kriminaalmenetlus reguleerib, kuidas riik kogub ja kasutab tõendeid, kuidas kaitstakse tunnustuste ja kannatanu õigusi ning kuidas süüteokse kohtu all lõplikult lahendatakse.