Ebateadlikkust

Ebateadlikkus on Eesti keeles nimisõna, mis tähistab teadlikkuse puudumist või teadmatusest tulenevat mitte-teadmist. Seda mõistet kasutatakse nii igapäevases kõnes kui ka akadeemilises kontekstis, kui räägitakse kellegi või millegi kohta, millest puudub teadmine või kes ei ole olukorrast teadlik. Ebateadlikkus võib tähendada üldist teadmatusest tekkivat vahetut puudulikkust või inimese vähest tähelepanu millelegi olulisele.

Sõna moodustub negatiivse eesliitega e- ja sõnast teadlikkus; seetõttu on ebateadlikkus kõovõrd vastand teadlikkusele. Eestis esitatakse selle kujundit erinevates käändevormides: ebateadlikkusest, ebateadlikkuse, ebateadlikkust jne, olenevalt lause süntaksist ja kasutusviisist. Sõna võib esineda nii üldises kui spetsiifilises tähenduses, näiteks „ebateadlikkus oma eelistustest“, „ebateadlikkus olukorra kohta“ või „ebateadlikkus riski osas“.

Ebatäpsed või alahinnatud teadmised võivad tekitada diskussioonides erimeelsusi ning tuleb eristada ebateadlikkust teadvuse kaotusest. Meditsiinilises mõttes ei viita ebateadlikkus tavaliselt teadvuse kaotusele; sellisel juhul kasutatakse tihti termineid nagu teadvusekaotus või teadvusetus. Ebateadlikkust võib käsitleda vaimse või sotsiaalse teadlikkuse kontekstis, näiteks uurides, kuidas inimesed võivad olla teadlikud mõnest aspektist, kuid mitte teisest.

Seoseid: teadlikkus, teadvus, kognitiivne teadvustamine, teadmatuse probleemid. Ebateadlikkus on seetõttu oluline mõiste nii filosoofilistes arutlustes kui igapäevases arutelus teadmiste ja informatsiooni puudumise kirjeldamisel.