Ebaefektiivsus

Ebaefektiivsus on majandusalane mõiste, mis viitab olukorrale, kus ressursside kasutamine ei vasta maksimaalsele võimalikule tasemele ning toodang või ühiskondlik heaolu on potentsiaaliliselt suuremast tasemest madalam. See võib tekkida erinevates kontekstides, nagu tootmine, jaotamine või aja jooksul toimuvad muutused.

Majanduses eristatakse peamisi vorme. Tootmuse (tootmise) efektiivsus tähendab, et toodang saavutatakse minimaalsete kuludega iga antud koguse kohta. Jaotuse (jaotuse tõhusus) kõneleb ressursside jaotusest nii, et see peegeldab tarbijate eelistusi ja maksimeerib ühiskonna heaolu. Dünaamiline efektiivsus puudutab investeeringute ja innovatsiooni suutlikkust ning ressursse pikemas perspektiivis optimaalselt kasutada.

Ebaefektiivsuse põhjused võivad hõlmata konkurentsipuudust ja monopolide mõju, teaveasümmeetriat, välisnegative või -positiivseid mõjusid, hinnapiiranguid ja regulatsioone, kõrgeid transaktiikulusid ning huvide jaotuse või korralduse ebakõla. Avalikud teenused ja kaasnevad väljastused võivad samuti põhjustada ebaefektiivsust, kui ressursid ei suunata tõhusalt kõige suurema vääriga kasutustele.

Mõõtmise ja hindamise aluseks on võrrelda tegelikku tulemust optimaalsete võimalustega ning hinnata kulude, toodangu ja heaolu suhteid ajas. Ebaefektiivsuse kõrvaldamine või vähendamine püüab suurendada ressursi kasutamise tõhusust ning parandada majanduse ja tarbijate heaolu.