Duplikatsioon

Duplikatsioon tähendab millegi koopiale loomist või selle koopia tekkimist. Mõiste kasutatakse eri valdkondades, sealhulgas bioloogias, informaatikas ja keeleteaduses. Duplikatsioon võib olla ajutine või püsiv ning sellel on sageli nii kasulikke kui ka kahjulikke tagajärgi sõltuvalt kontekstist.

Bioloogias on duplikatsioon evolutsiooniline mehhanism. Gene duplikatsioon tekib, kui geeni koopiad jäävad püsima DNA replikatsiooni või rekombinatsiooni käigus. Duplikatsioonid võivad olla järjestikused (tandemduplikatsioonid), suuremad lõigud (segmentaalsed duplikatsioonid) või kogu genoomi duplikatsioonid (polyploidsus). Kopeeritud materjal suurendab geneetilist varieeruvust: osad koopiad säilitavad algse funktsiooni, teised saavad uue funktsiooni (neofunktsioon) või muutuvad pseudogeenseks. Duplikatsioonid aitasid kaasa geneetiliste perekondade laienemisele, kuid liigne doos võib põhjustada haigusi või arenguhäireid.

Informaatikas ja andmetöötluses tähistab duplikatsioon sama sisu mitmekordset esinemist, näiteks faile või andmepunkte. See suurendab andmemahtu ja võib tekitada konsistentsiprobleeme. Deduplikatsioon ja andmete normaliseerimine on tehnikaid, mille abil dubleeritud sisu vähendatakse või hallatakse efektiivsemalt. Varundustes ja andmehalduses kasutatakse sageli mehhanisme, mis tuvastavad ja hoiavad kontrolli all duplikaate.

Keelelises kontekstis võib duplikatsioon tähistada sõnade või fraaside kordumist, mis mõnikord on stiililine või rõhutav vahend. Üldiselt on duplikatsioon kontseptsioon, mis hõlmab sarnasuse või koopiate tekkimist mitmes valdkonnas, ning selle mõju sõltub kontekstist.