Dispersioonifaasiks

Dispersioonifaasiks nimetatakse faasi, mis on hajutatud teise faasi tilkade või osakestena heterogeenses süsteemis. Dispersioonifaasi moodustavad tavaliselt väikesed tilgad või osakesed, mis paiknevad teises faasis, mis on hajutatud. See vahefaas võib olla vedel, tahke või gaasiline, ning süsteemi kahe faasi suhet iseloomustab tilkade või osakeste suurus, tihedus ja koostis.

Näiteks emulsioonides võib dispergeeritud faas olla õli (oil-in-water) või vesi (water-in-oil); emulsiooni puhul on üks faas kontinuaalne ehk läbi süsteemi laienev, teine aga hajutatud. Aerosoolides on dispergeeritud faas peenestatud vedelik või tahke aine, hajutatud gaasifaasis. Suspensioonides on dispergeeritud faas tahke aine vedelas faasis.

Dispersioonifaasi suurus varieerub tavaliselt 1 nanometrist kuni mõne mikromeetrini; kolloidides on see sageli 1–1000 nanometrit. Suuremad tilgad või osakesed võivad moodustada suspensioone, mille suurus ületab mikromeetrid. Dispersioonifaasi stabiilsus sõltub teguritest nagu pH, lahusti koostis, ioonjõud, stabilisaatorite olemasolu ja mehaanilise töötlemise viis.

Tähtsus: dispersioonifaasi mõiste on oluline toiduainetegemises, farmaatsias, kosmeetikas ja materjaliteaduses, kus kontrollitakse tilkade või osakeste suurust, stabiilsust ja eristuvaid füüsikalisi omadusi.