mikromeetrid

Mikromeetrid on täppismõõteseadmed, mida kasutatakse väga väikeste pikkuste täpseks mõõtmiseks. Need on laialdaselt kasutusel mehhaniseerimises, metallitöötluses ja kvaliteedikontrollis. Mikromeeter töötab täiesti mehhaaniliselt ning nende põhieesmärk on pakkuda kõrgemat täpsust kui tavapärased joonlajad või lõikehaavlid.

Seade koosneb tavaliselt jäigast raamistikust ning kalibreeritud mehhanismist, mille abil on spindel liigutatav. Kruvi pöörlemisel liigub spindel ning mõõdetav ese surutakse vastu aluspinna. Lugemine saavutatakse kahe skaalaga: mansetil (väljendatud täielike millimeetrite) ja peenema skaalaga thimbli piirkonnas, mille abil täpsustatakse kümnendkohad. Paljud mikromeetrid on varustatud ratchet-lukuga, mis tagab mõõtmisjõu ühtlaseks ja korratavaks.

Tüübid ja kohaldus

Mikromeetrid jagunevad peamisteks gruppideks: välismikromeetrid (väline mõõtmine, mõõtmete jaoks objekti välispindade mõõtmine), sisemiste mõõtmete mikromeetrid (örejärgse kuulmekaja või läbimõõdu mõõtmine) ja sügavusmikromeetrid (mõõtmiseks sügavusi). Digitaalsed mikromeetrid pakuvad elektroonilist lugemist ja sageli lihtsamat kasutamist, kuid võivad vajada patareide asendamist.

Täpsus, kalibreerimine ja kasutamine

Tavaline lugemisresolutsioon on umbes 0,01 mm (10 mikromeetrit), kõrgemate mudelite puhul kuni 0,001 mm. Mõõtmised peaksid toimuma umbes samal temperatuuril (soovitatavalt umbes 20°C) ja regulaarselt tuleb seade kalibreerida, kasutades sobivaid kalibreerimisjaugeplokke. Hooldus hõlmab puhtuse hoidmist, korpuse kaitsmist, tolmu vältimist ning vajadusel seadme korrigeerimist nullasendi korral.

Mikromeetrid on tööriistade ja tööstuslike mõõtmiste nurgakivi, pakkudes usaldusväärset ja korratavat täpsust väikeste detailide kontrolliks.