Difusioonpõlemist

Difusioonpõlemist, tuntud ka kui mittesegunenud põlemist, on põlemisprotsess, kus kütus ja oksüdeerija sisenevad põlemistsooni eraldi ja segunevad alles seal. See erineb eelnevalt segatud põlemisest, kus kütus ja oksüdeerija on enne põlemist põhjalikult segatud. Difusioonipõlemises toimub põlemine peamiselt kütuse ja oksüdeerija difusioonikiirusel toimuva segunemise piiril.

Selle põlemisprotsessi iseloomulikuks jooneks on see, et põlemisreaktsioonid toimuvad ainult piirkonnas, kus kütus ja oksüdeerija on piisavalt segunenud. See tähendab, et põlemistsooni kuju ja suurus sõltuvad oluliselt difusioonikiirusest ja kütuse voolukiirusest. Difusioonipõlemine on tavaline paljudes igapäevaelus esinevates olukordades, näiteks küünla leegis, gaasipliidil või õlipõletis.

Difusioonipõlemise eelised on selle lihtsus ja stabiilsus. Seda on sageli lihtsam kontrollida kui eelnevalt segatud põlemist, kuna põlemiskiirus sõltub pigem kütuse ja oksüdeerija tarnimise kiirusest kui segunemisprotsessi täpsusest. Samas võib difusioonipõlemine olla vähem efektiivne ja tekitada rohkem saasteaineid, eriti täieliku põlemise puudumise tõttu, kuna põlemistsooni temperatuurid võivad olla madalamad ja kütus ei pruugi täielikult reageerida. Tõhususe suurendamiseks ja heitmete vähendamiseks kasutatakse sageli erilisi põletidisaineid, mis soodustavad kütuse ja oksüdeerija paremat segunemist.