Desorptsiooni

Desorptsioon on protsess, mille käigus aine eraldub adsorbeeritud pinnalt või lahusest ning liigub teise faasi, tavaliselt gaasi või vedeliku, suunas. See on adsorptsiooni pöördprotsess ning toimib tasakaalu või vahetusmehhanismina nende kahe faasi vahel.

Desorptsiooni põhjused on temperatuuri või rõhu muutused, keemiline potentsiaal ning energia lisamine. Protsess võib toimuda erinevates süsteemides: termiline desorptsioon, lahusti-desorptsioon, fotodesorptsioon ja ultrasoniline desorptsioon.

Peamised desorptsiooni meetodid hõlmavad termilist desorptsiooni (materjal kuumutatakse, et molekulid eralduksid), lahusti-desorptsiooni (puhastusvedelik lahustab ja eraldab adsorbeeritud aine), fotodesorptsiooni (valgus energiseerib desorptsiooni) ja ultrasonilist desorptsiooni (akustilise cavitation kiirendab eraldumist).

Rakendused on laialdased: keskkonnakaitses desorptsioon aitab kontrollida reostusainete liikuvust ja võimaldab adsorbentide regeneratsiooni; analüütikas kasutatakse desorptsiooni näidiste eraldamiseks ning kontsentratsioonide suurendamiseks enne analüüsi (nt gaas- või vedelkromatograafias). Teoorias desorptsioon on sageli kirjeldatud isotermide kaudu (Langmuir ja Freundlich) ning sõltub temperatuurist ning pinnale kinnitatud molekulide energiast.