Desinfektsiooniks

Desinfektsiooniks nimetatakse protsessi või vahendi kasutamist haigust tekitavate mikroorganismide arvu vähendamiseks ja nende leviku piiramiseks pindadel, esemetel ja tööriistadel. Desinfektsioon ei taga alati täielikku steriilsust, kuid piirab patogeenide hulga olukorras, kus puhtus on oluline, näiteks tervishoius, toiduainetööstuses ja kodustes tingimustes.

Kõige levinumad desinfektsioonivahendid on kemikaalsed lahused ja pihustid. Sobivad lahused sõltuvad pindadest ja mikroorganismide tüübist; tavalisemad vahendid on alkoholid (etanol, isopropanol), naatriumhüpoklorit (bleach) lahused, vesinikperoksiid ning kvaternaarset ammoniumühendid. Oluline on järgida kasutusjuhiseid: määratud kontsentratsioon, soovitud kontaktaeg ning korralik ventilatsioon ja kaitse. Mõnel juhul kasutatakse ka füüsikalisi meetodeid, nagu kuumutamine või UV-C kiirgus, mis võivad desinfektsioonitoimingut täiendada.

Rakendused hõlmavad haigla- ja laborikeskkonda, toiduainetööstust, haridusasutusi ning avalikke ja koduseid pindade desinfektsiooni. Desinfektsioon võib hõlmata pindade ja tööriistade desinfektsiooni ning mõnel juhul ka käte desinfitseerimist, kui see on sobilik ja soovituslik.

Turvalisus ja reglementatsioon: desinfektsioonivahendeid tuleb kasutada vastavalt tootja juhistele ja kehtivatele standarditele ning kaitse- ja tööohutuse nõuetele. Tooteetikett ja ohutusandmed annavad teavet sobivate lahjenduste, kasutusaja ja hoiutingimuste kohta.