desinfektsiooni

Desinfektsioon (desinfitseerimine) on protsess, mille käigus vähendatakse ohtlike mikroorganismide arv pinnal, esemel või vees, eesmärgiga madaldada nakkusohtu. Desinfektsioon ei pruugi kõrvaldada kõiki mikroorganisme ega sporesid; steriliseerimine on tugevam ja püüab saavutada täielikku elimineerimist. Sanitatsioon on üldmõiste, mis vähendab mikroorganismide hulka nii palju, et pind või toit vastab kohalikule ohutusnõudele, kuid ei ole alati piisav nakkuste ennetamiseks.

Peamised meetodid on kemikaalsed desinfektandid (kloori lahused, alkoholid, vesinikperoksiid, glutaraldehüüd, kvaternaarsete ammoniumühendite lahused) ja füüsikalised meetodid (kuumutamine, keetmine, aur, UV-C kiirgus). Efektiivsus sõltub kontsentratsioonist, kontaktajast, temperatuurist ja orgaanilise koormuse olemasolust ning materjali omadustest.

Rakendused: tervishoid (pindade ja instrumentide desinfektsioon), veepuhastus (kloorimine, UV või ozon), toiduainetetööstus, laborid ja kodused tingimused.

Ohutus ja piirangud: vale lahjendamine, ebapiisav kontakt aega, või kasutus viisil, mis ei vasta standarditele, vähendab efektiivsust. Paljud desinfektandid on toksilised või korrodeerivad; neid tuleb kasutada vastavalt juhistele ja nõuetekohaselt hävitada.