Dendrochronoloogia

Dendrochronoloogia on ajastus- ja kliimauuring, mis kasutab puude aastaringide pikkust, laiust ja mustreid. Aastaringid tekivad iga kasvuaasta lõpus ning nende omadused sõltuvad ilmast ja mullast. Uurimisel koostatakse piirkondlikke kronoloogiaid mitmete puuliikide andmete põhjal, mis võimaldavad ajastada ehitisi, arheoloogilisi esemeid ning taastada mineviku kliimatingimusi.

Peamised meetodid: puidust võetakse increment-core või lõikadega, ringide laiused mõõdetakse ja märgistatakse. Seejärel tehakse crossdating, mis sobitab ringide mustreid erinevatest puudest ja loob absoluutse kronoloogia. Kronoloogiat täiendatakse regionaalsete ja liigispetsiifiliste andmetega ning vajadusel teiste vanustamismeetoditega.

Rakendused: arheoloogias ja ajaloomuuseumides dateeritakse puidust ehitisi, kirstusid ja esemeid; paleokliima rekonstrueeritakse ringide põhjal; dendroökoloogia ja metsanduspoliitika kasutavad kasvutingimuste hindamist ning puude vastuvõtlikkuse uurimist.

Piirangud: meetod töötab kõige paremini piirkondades, kus puud moodustavad selged ja püsivad aastaringid. Vanad või kahjustatud materjalid ning mõnede liikide sarnane kasv võivad tõlgendamist raskendada.

Ajalugu: dendrochronoloogia sai alguse Andrew Ellicott Douglassi tööst 20. sajandi alguses; hiljem loodi laialdased regionaalsed kronoloogiad ja täiustati analüüsimeetodeid.