Dekübiitushaavandid

Dekübiitushaavandid, tuntud ka kui lamatised või survakahjustused, on nahapiirkonnad, mis tekivad pikaajalisel kokkusurutud vereringe tõttu. Need tekivad tavaliselt luuliste kehapiirkondade kohal, kus luu surub nahka ja allolevaid kudesid vastu voodit või muud pinda. Dekübiitushaavandid on kõige sagedasemad inimestel, kes on pikka aega voodihaiged, ratastooli kasutajad või kellel on piiratud liikumisvõime.

Riskifaktorid hõlmavad pikaajalist liikumatust, niiskust (higi, uriinipidamatuse tõttu), kehva toitumist, dehüdratsiooni, halba hügieeni, teatud nahahaigusi ja vereringeprobleeme. Dekübiitushaavandid võivad tekkida ka siis, kui nahka hõõrutakse või rebendatakse vastu pinda.

Haavandid jagunevad staadiumitesse vastavalt nende raskusastmele. Esimese staadiumi haavandid ilmnevad punetusena, mis ei kao surve vabastamisel. Teises staadiumis tekib osaline naha paksuse kadu, mis võib avalduda kui marrastus, vill või madal haavand. Kolmanda staadiumi haavandid hõlmavad täielikku naha paksuse kadu, mis ulatub nahaaluse rasvani, kuid mitte lihasteni. Neljanda staadiumi haavandid on kõige raskemad, kahjustades lihaseid, luid ja tugistruktuure.

Dekübiitushaavandite ennetamine on võtmetähtsusega. See hõlmab sagedast kehapooside muutmist, spetsiaalsete madratsite ja patjade kasutamist surve vähendamiseks, naha puhtuse ja kuivuse säilitamist ning hea toitumise ja vedelikutarbimise tagamist. Varajane avastamine ja ravi on samuti olulised komplikatsioonide vältimiseks. Ravi võib hõlmata haavandi puhastamist, surnud kudede eemaldamist, sidemete kasutamist ja vajadusel antibiootikume.