Autoinflammatoorsed

Autoinflammatoorsed haigused on rühm haigusi, mida iseloomustab immuunsüsteemi kontrollimatu aktiveerumine. Need erinevad autoimmuunhaigustest, kus immuunsüsteem ründab keha enda kudesid. Autoinflammatoorsetes haigustes on probleem immuunsüsteemi reguleerimises, mis põhjustab põletikureaktsiooni ilma tuvastatava välise ohuta, nagu viirus või bakter.

Need haigused on sageli põhjustatud geneetiliste mutatsioonide poolt, mis mõjutavad immuunsüsteemi põletikuga seotud radasid. Need mutatsioonid võivad viia tsütokiinide, nagu interleukiin-1, ületootmiseni, mis on võimsad põletikku soodustavad molekulid. Tulemuseks on korduvad palavikuhoogud, valu ja põletik erinevates organites.

Autoinflammatoorsed haigused võivad avalduda väga erinevalt, kuid mõned levinumad sümptomid on palavik, nahalööbed, liigesevalu, kõhuvalu ja silmapõletik. Mõned kõige tuntumad autoinflammatoorsed haigused hõlmavad perioodilist haigust (Familial Mediterranean Fever, FMF), kroonilist infantiilset neuroloogilist ja multisüsteemset sündroomi (Chronic Infantile Neurological, Cutaneous, and Articular Syndrome, CINCA), ka ka Shepard's sündroomi ja tumoretsütoosiga seotud vaskuliiti (Tumor Necrosis Factor Receptor Associated Periodic Syndrome, TRAPS).

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt perekonnalugu, füüsilist läbivaatust, vereanalüüside abil põletikunäitajate tuvastamist ning geneetilist testimist. Ravi eesmärk on vähendada põletikku ja kontrollida sümptomeid. Selleks kasutatakse sageli põletikuvastaseid ravimeid, kortikosteroide ja bioloogilisi ravimeid, mis suunavad spetsiifilisi põletikuradu, nagu interleukiin-1 inhibiitorid.