Aurdepositsiooni

Aurdepositsioon on geoloogiline mõiste, mis kirjeldab kulla kogunemist Maa erinevates geoloogilistes süsteemides. See hõlmab esmaseid kuldeposte, mis tekivad peamiselt hydrotermalistes veenides ja sulfideeritud kivimites, ning sekundaarseid depoositsioone ehk placer-depositsioone, kus kuld on setetes ja jõesetetes koondunud.

Esmaste kuldeposti vormide peamised omadused tulenevad hydrotermalistest protsessidest: kuum lahus lahustab kulda ja liigub läbi kivimite pooride ning kristalliseerub, kui tingimused muutuvad. Selle tulemuseks on kulla kogunemine veeni seintele või sulfide-depozitide ümber; need vormid esinevad sageli kvarts-veani või sulfide koostistega ühendatud piirkondades.

Sekundaarsed depositsioonid ehk placer-depositsioonid tekivad seevastu siis, kui kullaosakesed kantakse veega ja settega ning kogunevad jõgede või rannajoovade settesse. Placer-depositsioonid võivad olla suurte kogustega, kuid need on sageli keskkonna ja tööstuse seisukohast väljakutsed kujundid.

Eksploratsioon ja kaevandamine hõlmavad geoloogilist kaardistamist, proovide võtmist, geofüüsikalisi uuringuid ning placer- ja esmaseid kaevandamismeetodeid. Aurdepositsiooni mõistmine on oluline ressursside hindamisel, tootmisperioodide kavandamisel ning keskkonnamõjude arvestamisel.