Arenguhäired

Arenguhäired on neuroarengu häirete grupp, mis ilmneb varases lapsepõlves ja mõjutab keele- ja suhtlemisoskusi, sotsiaalset arengut, koolitamist ning/või motoorikat. Häireid võib esineda ühes või mitmes valdkonnas ning nende raskusaste ja kulg on väga erinev.

Peamised arenguhäirete alamrühmad hõlmavad autismi spektrihäireid (ASD), tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häiret (ADHD), spetsiifilisi õppimisraskusi (nt düsleksia, düsgraafia, düspraxia), keelearengu ja kõneprobleeme ning motoorika arenguhäireid. Lisaks võivad esineda vaimse arengu või muud eellasuvate kaasuvate seisunditega seotud arenguhäired. Põhjused on tavaliselt kombineeritud geneetilised ja keskkonnategurid ning üks kindlat põhjust ei pruugi leida.

Diagnostika põhineb varasalajal ja kaasuvatel hindamistel, mida viivad läbi koostöös erinevad spetsialistid: lastearst või neuroloog, psühholoog, logopeed, eripedagog ning vajadusel tööravi- või füsioterapeut. Hindamine sisaldab lapse arenguajalugu, vaatlusi, standardiseeritud teste ja kooli/haridustegevuse monitooringut. Varajane märkimine ja sekkumine parandavad tavaliselt arenguvõimalusi, õpioskusi ja igapäevast funktsioneerimist.

Ravi ja toetus on tihedas koostöös pere, kooli ja tervishoiuteenuste vahel ning keskendub varajasele sekkumisele, individuaalsele õppekavale, erinevatele teraapiatele (logopeedia, eripedagoogia, töökäitumise ja motoorika teraapia) ning vajadusel ravimile, kui see on asjakohane. Üldine eesmärk on optimeerida lapse tugevusi ja vähendada raskusi elukvaliteedi ning oskuste arendamise kaudu.