Arenduskeskkond

Arenduskeskkond on tarkvaraarendusprotsessis kasutatav kogum vahendeid, konfigureerimisi ja sõltuvusi, mida arendajad kasutavad tarkvara kirjutamiseks, koostamiseks ja testimiseks. Keskkond võib olla kohalik arvuti, kaugserver või konteinerite ning pilvepõhiste teenuste kombinatsioon ja peaks tagama, et arendatava tarkvara käitub võimalikult sarnaselt tootmiskeskkonnaga.

Põhikomponendid on näiteks koodiredaktor või integreeritud arendusümbrus (IDE), kompilaator või tõlgija, ehitus- ja sõltuvushalduse tööriistad, versioonikontrollisüsteem (nt Git), silumis- ja testimisvahendid ning vajalikud käivitamis- ja jooksutamistingimused ning raamistikke (runtime) ja andmebaase puudutav keskkond.

Arenduskeskkonnad jagunevad peamiselt kolmele tasandile: kohalik keskkond arendaja masinal; kaug- või pilvepõhine keskkond; ning konteineriseeritud või virtuaalmasinadel põhinev keskkond (nt Docker või VirtualBox). Igal variandil on omad eelised ja piirangud ning need võivad vahetult mõjutada arenduse kiirust ja veaparandust.

Kasulikkus ja väljakutsed: keskkond tagab ühtlase ja reprodutseeritava arendustöövoo, lihtsustab koostamist ja testimist ning parandab kaasatust. Väljakutsed hõlmavad keskkonna keerukust, sõltuvuste versioonide hallatust, erinevusi tootmiskeskkonnas ning turvalisust ja hooldust.

Parimad tavad: kirjuta keskkonna konfiguratsioon koodi (infrastructure as code), kasuta konteineriseerimist või virtuaalmasinaid arendus- ja tootmiskeskkonna eraldamiseks, halda sõltuvusi ja keskkondi standardiseeritud šabloonide kaudu, dokumenteeri seadistused ning automatisi ehitus- ja testimisprotsessid.