Anonüümistamist

Anonüümistamist on andmete töötlemise protsess, mille käigus eemaldatakse või muudetakse isikut tuvastavad tunnused nii, et andmete seos konkreetse isikuga muutub ebakindlaks või võimatuks. Põhiline eristus on anonüümistamine ja pseudonümiseerimine: anonüümistamine püüab teha andmed taandamatuks ja vähendada re-identifitseerimise riski, pseudonümiseerimine aga asendab identifikaatori teise märgiga ning jätab võimaluse identiteedi taastamiseks koos täiendava teabega.

Anonüümistamist kasutatakse peamiselt teadus- ja haldusandmete jagamisel, et suurendada andmete jagatavust samas privaatsust kaitstes. See on tihti osa andmekaitseseaduste rakendamisest, näiteks Euroopa Liidu GDPR-iga seotud nõuetest. Kui andmed on anonüümitud õigesti, ei kohaldata mõnikord isikuandmete kaitse erireegleid, kuid re-identifitseerimise risk ei kao lõplikult.

Meetodid hõlmavad generaliseerimist, suppressiooni (andmete osade peitmist), maskeerimist ning kogumi üldistamist. Arendatumad lähenemised hõlmavad diferentiaalprivaatsust ja k-anonüümsust. Valikud sõltuvad andmete tüübist ja kasutusotstarbest ning eesmärk on leida tasakaal andmete väärtuse ja privaatsuse vahel.

Eetilised ja juriidilised kaalutlused hõlmavad andmete minimiseerimist ja eesmärgipärast töötlemist. Anonüümistamine aitab teha andmed turvalisemaks ja jagatavaks, kuid riskid, nagu re-identifikatsioon või taustinfo kombineerimine, tuleb hinnata ning hallata.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad teadusuuringuid, tervishoidu, avalikku statistikat ja avaliku sektori aruandlust. Piirangud tekivad, kui liigne või liialdatud üldistamine vähendab andmete kasutusväärtust või tekitab ebatäpsusi.