Aneurüsmiga

Aneurüsmiga tähendab olukorda, kus veresoones on tekkinud aneurüsm, ehk kohapealne veresoonesein on nõrgenenud ja laienenud. Aneurüsmid võivad olla sünnimajad või omandatud ning võivad esineda erinevates keha veresoontes, kõige sagedamini ajudes ja suurtes veresoones nagu aordis.

Kõige levinumad aneurüsmid on ajuarterite aneurüsmid (intrakraniaalne aneurüsm) ja aordi aneurüsmid (abinõude, toru suuruses suurenevad). Intrakraniaalsed aneurüsmid võivad puruneda, põhjustades eluohtliku subaraknoidse verejooksu, mida ravitakse viivitamatult. Aordi aneurüsmid võivad puruneda või põhjustada organiinilist nurjumist, ning nendega tegeletakse surgiliselt või endovaskulaarselt sõltuvalt asukohast ja suurusest.

Põhjused ja riskifaktorid hõlmavad vanust, suitsetamist, hüpertensiooni, ateroskleroosi, kaasasündinud veresoonte nõrkust ning kõvenemist tekitavaid haigusi (nt Marfani või Ehlers-Danlosi sünnide). Perekondlik eelsoodumus suurendab riski. Aneurüsmid võivad olla asümptomaatilised ning avastatakse tihti juhuslikult pildistamisel või skriiningul.

Diagnostika põhineb ettevaatlikul kliinilisel hindamisel ja pildistamisel. Kasutatakse CT angiograafiat, MRI angiograafiat, Doppler-ultraheli ning vajadusel ka tavapärast veresoonte kateteriseerimist. Ravi sõltub suurusest, asukohast ja riskidest ning hõlmab jälgimist või kirurgilist sekkumist. Aju aneurüsmide puhul võivad olla võimalused klipsimine või endovaskulaarne coiling, aordi aneurüsmide puhul patsienti sobiva kirurgilise või endovaskulaarse rekonstrueerimise teed. Mõõdukas riskiga aneurüsmide puhul rakendatakse elustiili muutusi ja riskitegurite kontrolli ( suitsetamisest loobumine, vererõhu ja vere kolesterooli tõrgeteta haldamine).

Prognoos sõltub aneurüsmis paiknemisest, suurusest ja kiirest ravist. Varajane avastamine ja asjakohane ravi võivad oluliselt vähendada tüsistuste riski.