Andmebaasisüsteemides

Andmebaasisüsteemides käsitletakse andmete haldamist, salvestamist, päringuid ja muutmist juhtiva tarkvara ning infrastruktuuri. Tavaliselt koosneb see andmebaasihaldussüsteemist (DBMS), andmete skeemist või mudelist ning rakenduste kihist, mis DBMS-i kasutavad. Eesmärk on võimaldada suuremahulist ja usaldusväärset andmete töötlemist, tagades järjepidevuse ja kättesaadavuse.

Peamised liigid on relatsioonilised andmebaasid (RDBMS), NoSQL-lahendused ja NewSQL-lahendused. Relatsioonilised andmebaasid kasutavad tabelipõhist mudelit ja SQL-keelt. NoSQL hõlmab erinevaid mudeleid, sealhulgas dokumentide (nt JSON/BSON), graaf- (võrgud), kolonni- ning võtme-väärtusandmete mudelid, mis pakuvad sageli suuremat skaleeritavust ja paindlikkust skeemide osas. NewSQL püüab säilitada relatsiooniliste andmete omadused ning samal ajal parandada skaleeritavust ja jõudlust jaotatud keskkondades.

Arhitektuuriliselt on levinud kliendi- ja serveripoolne jaotus ning sageli kolmekihiline või jaotatud arhitektuur, kus DBMS haldab andmete talletust, päringute täitmist ja järjepidevust. Päringuid täidetakse peamiselt SQL-i abil ning mõnes NoSQL-lahenduses vastava päringukeelena. ACID-omadused (atomilisus, järjepidevus, isoleeritus ja püsivus) on alus andmete terviklikkuse tagamisel, kuigi jaotatud süsteemides võib olla kasutusel BASE-põhine järjepidevus.

Kasutusalad hõlmavad andmete turvalist jaotamist, varundamist ja taastamist, indeksite kasutamist ja päringute optimeerimist, samuti replikatsiooni ja jagatust töökoormuse suurendamiseks. Valik sõltub andmete tüübist, konsistentsusnõuetest, skaleerimise vajadustest ja rakenduse nõuetest.