Aminoglükosiididel

Aminoglükosiidid on antibiootikumide rühm, mida kasutatakse peamiselt tõsiste bakteriaalsete infektsioonide raviks. Nende molekulistruktuur sisaldab aminorühmi ja glükosiidsidemeid. Aminoglükosiidid toimivad, sidudes pöörduvalt bakterite 30S ribosoomiallüüksusega, pärssides sellega valgusünteesi ja tekitades bakterite membraani läbilaskvuse muutusi, mis viib lõpuks bakterite surmani. Nad on tavaliselt bakteritsiidse toimega, mis tähendab, et nad tapavad baktereid.

Neid antibiootikume manustatakse sageli intravenoosselt või intramuskulaarselt, kuna need imenduvad seedetraktist halvasti. Aminoglükosiidid on efektiivsed peamiselt aeroobsete gram-negatiivsete bakterite vastu, kuid neil on ka teatud aktiivsust mõnede gram-positiivsete patogeenide vastu. Nad on eriti kasulikud selliste raskete infektsioonide korral nagu sepsise, kopsupõletiku ja kuseteede infektsioonide, aga ka enterokokkinfektsioonide ravis koos teiste ravimitega.

Aminoglükosiidide kasutamisega seotud olulised kõrvaltoimed on ototoksilisus (kuulmiskahjustus ja tasakaaluhäired) ja nefrotoksilisus (neerukahjustus). Need riskid on annusest ja ravi kestusest sõltuvad, mistõttu on vajalik patsientide hoolikas jälgimine. Vältimaks resistentsuse teket, kasutatakse aminoglükosiide sageli kombinatsioonis teiste antibiootikumidega, eriti gram-positiivsete infektsioonide korral, kus nende toime on enamasti sünergiline. Mõned levinumad aminoglükosiidid on gentamütsiin, amikatsiin ja streptomütsiin.