Algkäivituse

Algkäivituse ehk algkäivituse mõiste on eestikeelne term, mida kasutatakse erinevates valdkondades kirjeldamaks esimese startimise või esialgse käivituse protsessi. Tavaliselt tähistab see sündmust või toimingute komplekti, mille käigus süsteem, toode või teenus jõuab esmakordselt tööolekusse või kasutamiseks valmis olekusse. Mõistet kasutatakse kõige sagedamini informaatikas ja tehnilises arenduses ning ka äri- ja tootearenduses, kus see viitab peamiselt esialgsele käivitusele või katseversioonile enne lõppversiooni avalikku lansseerimist.

Tehnilises kontekstis kirjeldab algkäivituse protsess riistvara ning tarkvara küljest süsteemi esmakordset või järjepidevat käivitamist. See hõlmab väga sageli toite sisse lülitust, riistvaralisi ennetavaid teste, püsivara (firmware) ning ploki või baasoperatsioonisüsteemi käivitamist, mille järel laaditakse kernel ja käivitujalised teenused ning süsteem jõuab kasutusvalmis olekusse. Algkäivituse kvaliteet ja usaldusväärsus on kriitilised, sest vigane või mittetöötav algkäivitus võib viia süsteemi töökatkestusteni.

Äri- või tootearenduses viitab algkäivitus tavaliselt esialgsele, piiratud ulatusega tootluse lansseerimisele, mida nimetatakse sageli pealtvaatajaks või pilootversiooniks. Selline algkäivitus võimaldab koguda kasutajate tagasisidet, testida hüpoteese ja teha parendusi enne toodete või teenuste laiemat turuletulekut.

Eitus ja terminitundlikkus: algkäivituse kontseptsioon rõhutab alust, mis on vajalik süsteemi või toote esimese toimimisvõimaluse tagamiseks ning mis sageli määrab edasise arenduse suuna.