Akrüülmonomeerid

Akrüülmonomeerid on keemilised ühendid, mis on polümerisatsiooniprotsessi abil võimelised moodustama polümeere ehk pikki molekulaarseid ahelaid. Need monomeerid sisaldavad ühte või enamat akrüül- või metakrüülrühmaga (C=C kaksiksidet) funktsionaalset rühma. See kaksikside on polümerisatsiooni reaktsiooni peamine toimumispaik, kus monomeeri molekulid liituvad omavahel, moodustades pika polümeeriahela.

Akrüülmonomeeride hulka kuuluvad näiteks metüülmetakrülaat (MMA), akrüülhape, akrüülnitriil ja etüülakrülaat. Igal monomeeril on erinevad omadused, mis mõjutavad lõpptoote – polümeeri – omadusi, nagu kõvadus, painduvus, keemiline vastupidavus ja optilised omadused.

Neid monomeere kasutatakse laialdaselt erinevate materjalide tootmisel. Polümetüülmetakrülaat (PMMA), tuntud ka kui akrüülklaas või pleksiklaas, on üks tuntumaid polümeere, mis saadakse metüülmetakrülaadi polümerisatsioonil. PMMA on läbipaistev, kerge ja vastupidav materjal, mida kasutatakse akendes, kuplites, reklaamtahvlites, autotööstuses ja meditsiiniseadmetes. Akrüülhapet ja selle derivaate kasutatakse emulsioonpolümeeride, nagu lateksvärvide ja liimide, tootmisel. Akrüülnitriili kasutatakse akrüülist tekstiilkiudude ja ABS-plasti tootmisel.

Akrüülmonomeeride polümerisatsioon võib toimuda erinevatel viisidel, sealhulgas radikaalpolümerisatsioon, anioonne polümerisatsioon ja katioonne polümerisatsioon. Radikaalpolümerisatsioon on kõige levinum meetod akrüülmonomeeride töötlemisel.