Akrüülkopolümeeride

Akrüülkopolümeerid on polümeerid, mis koosnevad kahest või enamast erinevast monomeerist, millest vähemalt üks on akrüül- või metakrüülhape või nende derivaat. Need polümeerid omavad laialdast kasutust tänu oma mitmekülgsusele ja kohandatavatele omadustele. Akrüülkopolümeeride omadused, nagu jäikus, painduvus, läbipaistvus, keemiline vastupidavus ja adhesioon, sõltuvad otseselt kasutatud monomeeride tüübist ja nende vahekorrast.

Üks levinumaid akrüülkopolümeeride tüüpe on akrüülklaas (polümetüülmetakrülaat ehk PMMA), mida tuntakse ka kaubamärgi all nagu Plexiglas. PMMA on läbipaistev, kerge ja löögikindel materjal, mida kasutatakse akendes, reklaamtahvlitel, klaasistamisel ja erinevates optilistes rakendustes. Teised akrüülkopolümeerid leiab kasutust värvides ja kattekihtides, kus need annavad hea vastupidavuse ilmastikutingimustele ja UV-kiirgusele.

Lisaks on akrüülkopolümeere võimalik kasutada liimides, kus nende hea nakkuvus erinevate pindadega on hindamatu. Tekstiilitööstuses kasutatakse neid kiudude tootmisel, et parandada kanga omadusi. Farmatsiatööstuses ja meditsiinis rakendatakse akrüülkopolümeere ravimite vabanemise kontrolli mehhanismides ja meditsiiniseadmetes. Nende sünteesi lihtsus ja võime saavutada spetsiifilisi omadusi teevad akrüülkopolümeeridest olulise materjaliklassi tänapäeva tööstuses.