Ahelpolümerisatsiooniga

Ahelpolümerisatsiooniga on polümerisatsiooni tüüp, mille käigus monomeeri molekulid lisanduvad järjestikku kasvavale polümeeri ahelale. See protsess algab initsiaatoriga, mis moodustab aktiivse koha, nagu vaba radikaal, karbokation või karbanioon. See aktiivne koht reageerib esimese monomeeri molekuliga, moodustades uue aktiivse koha ahelal. Seejärel ahel kasvab kiiresti, kui järjest rohkem monomeere lisandub aktiivsele kohale.

Ahelpolümerisatsiooniga toimub tavaliselt monomeeridega, mis sisaldavad kaksiksidemeid või kolmiksidemeid, nagu etüleen, propüleen või vinüülkloriid. Protsess võib toimuda erinevates tingimustes ja seda saab kontrollida temperatuuri, rõhu ja katalüsaatorite abil. Levinud ahelpolümerisatsiooni tüübid hõlmavad radikaalpolümerisatsiooni, katioonpolümerisatsiooni ja anioonpolümerisatsiooni.

Radikaalpolümerisatsiooniga on kõige levinum ahelpolümerisatsiooni tüüp. Seda kasutatakse paljude polümeeride tootmiseks, sealhulgas polüetüleen, polüvinüülkloriid (PVC) ja polümetüülmetakrülaat (PMMA). Katioonpolümerisatsiooniga kasutatakse polüisobutüleeni ja mõne muu polümeeri tootmiseks. Anioonpolümerisatsiooniga kasutatakse stüreeni, butadieeni ja teiste polümeeride tootmiseks.

Ahelpolümerisatsiooniga on oluline protsess, mida kasutatakse paljude igapäevaselt kasutatavate plastide ja muude materjalide tootmiseks.