Agilemeetodid

Agilemeetodid on tarkvara arenduses ja projektijuhtimises kasutatavate korduva ja inkrementaalse arendust juhivad lähenemised. Need põhinevad Agile Manifestol (2001), mille aluseks on inimeste ja suhtluse väärtustamine, toimiva tarkvara tähtsus, kliendiga koostöö ning muutustele vastupidavus. Agile meetodid keskenduvad lühikestele arendusperioodidele, pidevale tagasisidele ja varajasele väärtuse tarnimisele.

Kõige tuntumad agile frameworkid on Scrum, Kanban, Lean ja Extreme Programming (XP). Scrum põhineb ajastatud sprintidel ning rollidel nagu tooteomanik, Scrum Master ja arendustöömeeskond; tagasiside rituaalid hõlmavad planeerimist, igapäevast stand-upi, sprinti ülevaadet ja retrospektiivi. Kanban visualiseerib tööd ja piirab selle voogu WIP-limiitidega. Lean keskendub väärtuse maksimeerimisele ja raiskamise vähendamisele. XP rõhutab tugevaid inseneripraktikaid, nagu testide kirjutamine enne koodi, paaritöö ja pidev integreerimine.

Agile meetodid rõhutavad lühikesi tsükleid, tihedat klientide kaasamist ja kiiret tagasisidet. Meeskonnad on tavaliselt ristfunktsionaalsed ja kõrvaldatakse liigset hierarhiat; töö kirjeldatakse backlogis ning prioriteetsust muudetakse vastavalt vajadusele. Olulised tööriistad on backlogi korrigeerimine, kasutajalugude kirjeldused ja mõõtmisviisid (nt punktid).

Kasu hõlmab suuremat nähtavust, paindlikkust ja varase väärtuse realiseerimist, kuid kultuurimuutus ning oskuste arendamine võivad võtta aega. Suurtes organisatsioonides võib vaja minna skaleerimisraamistikku nagu SAFe või LeSS ning kombineeritud lähenemisi. Vale rakendamine võib põhjustada koordinatsiooni ja ootuste probleeme; edukas ühtlustamine nõuab pikaaegset õppimist ja juhtide toetamist.

Agile Manifesto koostati 2001. aastal ning see tähistas pöördepunkti tarkvaraarenduses; see pärines DSDMi, XP ja teiste mõjude vankumatust arengust. Tänapäeval on Agile meetodid laialdaselt kasutusel mitte ainult tarkvaras, vaid paljudes tööstusharudes.