Adopteerimist

Adopteerimist ehk lapsendamist on õiguslik protsess, mille käigus saab lapse vanemlikkuse ametliku üleandmise uuele pereliikmele. Lapsendamise tulemusena muudetakse lapse vanemlikud õigused ja kohustused ning laps liitub uue perega. Protsessi eesmärk on tagada lapse parim huvi, stabilne kasvukeskkond ja turvaline perekond.

Lapsendamise vormid ja rahvusvahelised aspektid. Lapsendamist jaotatakse riigi piires toimuvasse sisemisse lapsendamisse ning rahvusvahelisse lapsendamisse. Rahvusvaheline lapsendamine toimub kokkulepete ja riiklike nõuetega kooskõlas, keskmes on lapse kaitse ja heaolu ning sujuv koostöö erinevate riikide asutuste vahel.

Protsessi peamised etapid. Taotluse esitab tavaliselt adoptant või vanemad. Sotsiaaltöötajad hindavad adopteerimisvõimalust, lapse vajadusi ning adopteerijate sobivust, teevad taustakontrollid ja koostavad sobivusaruande. Vanemad annavad nõusoleku ning vajadusel kaasatakse ka sünnitavad vanemad. Kohus teeb lõpliku lapse lapsendamise otsuse. Pärast otsust antakse lapsele uus perekonnanimi ja ametlik vanemlus adoptantide kasuks; lapse elukorraldust ja õiguseid reguleeritakse vastavalt kohtuotsusele. Lõppfaasis võib järgneda järelhooldus ning vajadusel toetusprogrammid.

Järelhooldus ja kontaktid. Pärast lapsendamist võivad kehtida järelhoolduse programmid ja tugi ning vajadusel kokkulepped varasema vanemaga kontaktide kohta, sõltuvalt lapse huvidest ja lepitusest. Lapsendamist käsitletakse alati lapse õiguste, identiteedi ja kaitse kontekstis.

Õiguslik raamistik. Eestis reguleerib lapsendamist perekonnaseadus ning muud kehtivad õigusaktid; keskmes on lapse parim huvi, õigused ja identiteedi kaitse.