Absorptsioonikõveraid

Absorptsioonikõveraid, tuntud ka kui neeldumisspekter, kujutavad graafiliselt, kuidas aine neelab elektromagnetkiirgust erinevatel lainepikkustel või sagedustel. See kõver on unikaalne igale keemilisele ühendile, toimides nagu sõrmejälg, mis aitab seda identifitseerida ja iseloomustada. Horisontaalteljel on tavaliselt lainepikkus (nanomeetrites) või sagedus, vertikaalteljel aga neeldumise intensiivsus või transmittanss.

Neeldumiskõveraid kasutatakse laialdaselt mitmetes teadusvaldkondades, sealhulgas keemias, füüsikas, bioloogias ja materjaliteaduses. Spektrofotomeetria on peamine meetod nende kõverate mõõtmiseks. Proov asetatakse spektrofotomeetri vahele, mis saadab läbi proovi erineva lainepikkusega valgust. Seade mõõdab, kui palju valgust proov neelab igal lainepikkusel, ja genereerib vastava neeldumiskõvera.

Kõverate analüüs võimaldab määrata aine kontsentratsiooni lahuses, tuvastada tundmatuid aineid võrreldes tuntud spektraalandmebaasidega ning uurida molekulaarstruktuuri ja keemilisi sidemeid. Näiteks ultraviolett-nähtav (UV-Vis) spektroskoopia neeldumiskõverad annavad infot elektronide ergastumiste kohta molekulides, samas kui infrapunase (IR) spektroskoopia kõverad näitavad vibratsioonirežiime. Molekulaarsete omaduste mõistmiseks on absorptsioonikõverate uurimine oluline.