Aberatsioon

Aberatsioon on optiline nähtus, mis tekib siis, kui valguslainete või osakeste teekond muutub nende läbimisel optilise süsteemi, näiteks läätse või peegli, kaudu. See põhjustab kujutise moonutust, kus objekt ei pruugi olla täpselt selles asukohas või kujul, nagu see tegelikult on. Aberatsioonid võivad olla tingitud mitmetest teguritest, sealhulgas valguslainete murdumisest objektiivi erinevate pindade kaudu või objektiivi valmistamise ebatäiuslikkustest.

On olemas mitmeid erinevaid aberatsiooni tüüpe. Sfääriline aberatsioon tekib siis, kui läätse servad murravad valgust erinevalt keskosast, põhjustades kujutise hägustumist. Kromaatiline aberatsioon tekib siis, kui läätse eri värvi valgus murdub erinevalt, mille tulemuseks on värvilised ääred kujutise ümber. Kooma on aberatsioon, mis mõjutab kujutise osi, mis ei ole optilise telje lähedal, tekitades moonutusi, mis meenutavad komeeti. Asigmatism on aberatsioon, mis põhjustab kujutise fookustumist erinevates punktides horisontaalses ja vertikaalses suunas. Välja väändumine ehk distorsioon tekib siis, kui sirged jooned kujutises muutuvad kõverateks.

Aberatsioonid on oluline probleem optiliste instrumentide, nagu teleskoobid, mikroskoobid ja kaamerate objektiivid, projekteerimisel ja valmistamisel. Nende mõju minimeerimiseks kasutatakse sageli mitmeid läätsi koos või spetsiaalseid optilisi elemente. Aberatsioonide mõistmine ja kontrollimine on kriitilise tähtsusega täpsete ja selgete kujutiste saamiseks.