Aatomiraadiuse

Aatomiraadius viitab pool kaugusest kahe sama aatomi tuuma vahel, kui need aatomid on seotud keemilise sidemega. Seda mõõdetakse tavaliselt pikomeetrites (pm) või ångströmides (Å). Erinevaid meetodeid aatomiraadiuse määramiseks kasutatakse, sõltuvalt sellest, kas aatomid on metallilises, kovalentses või ioonilises sidemes.

Aatomiraadiuse suurus keemilises elemendis sõltub mitmest tegurist, sealhulgas aatomnumbrist ja elektronide arvust. Üldiselt aatomiraadius suureneb perioodi jooksul vasakult paremale ning rühma sees ülalt alla. See tähendab, et kõige suuremad aatomid asuvad perioodilisustabeli vasakus alaosas, samas kui kõige väiksemad aatomid asuvad paremas ülaosas.

Aatomiraadiuse mõistmine on oluline erinevate keemiliste ja füüsikaliste omaduste selgitamiseks. See aitab ennustada aatomite reaktiivsust, sidemete tugevust ja molekulide kuju. Näiteks suuremate aatomite puhul on elektronid tuumast kaugemal, mistõttu neid on kergem eemaldada, mis viib väiksema ionisatsioonienergiaga. Seevastu väiksematel aatomitel on tugevam elektronide tõmbejõud, mis muudab nende sidemete katkemise raskemaks ja põhjustab kõrgemat sulamis- ja keemistemperatuuri.

---