üldvalemiga

Üldvalemiga on keemias mõiste, mida kasutatakse kogu ühendite rühma kirjeldamiseks, mille koostis on määratletud ühe üldvalemiga, mis sõltub muutujast n. Selline valem seob rühma liikmed ja kirjeldab nende proportsionaalseid suhteid ilma iga ühend eraldi kirjutamata.

Muutuja n tähistab tavaliselt süsinikute arvu ja seega iga liikme keemilist koostist. Tänu sellele saab üldvalemiga kujutada terve homoloogilise seeria keemilist suhet ning hinnata, millised ained kuuluvad sama pere.

Näited: alkanide üldvalem on CnH2n+2 (n ≥ 1). Metaan on CH4 (n = 1), etaan C2H6 (n = 2). Alkeenide üldvalem on CnH2n ja alkynide üldvalem on CnH2n−2. Tsüklilised alkaanid järgivad üldkuju CnH2n (nt tsükliohaanide näide Cyclohexane on C6H12). Üldvalemiga kirjeldatakse seetõttu mitte ainult kogust, vaid ka toote klassi keemilist koostist.

Kasutus ja piirangud: üldvalemid võimaldavad kiiresti kirjeldada suuri ühendite rühmi ja võrrelda nende koostist, kuid need ei näita struktuuri ega isomeeride eripära. Erinevad struktuurid võivad jagada sama üldvalemit, mistõttu üldvalem ei defineeri ühendit üksnes.

Seonduvad mõisted hõlmavad empiraalset valemit (suhte vähendatud aatomite arv), molekulaart valemit (reaalne aatomite koguarv molekulis) ja homoloogilist seeriat; funktsionaalrühmad määravad täpsema omaduste ja reaktsioonivõimete profiili.