õppetehnikad

Õppetehnikad on meetodid ja strateegiad, mida inimesed kasutavad teadmiste omandamiseks ja oskuste arendamiseks. Need hõlmavad nii kognitiivseid kui ka metakognitiivseid protsesse ning nende peamine eesmärk on suurendada õppimise tõhusust, mälupüsivust ja probleemide lahendamise võimet. Parimad tulemused sünnivad sageli erinevate tehnikate kombineerimisest, mis sobib õppimise eesmärgile ja ülesande tüübile.

Kognitiivsed tehnikad hõlmavad näiteks hajutatud kordamist ehk spaced repetition, mis jaotab kordused ajas pikematele perioodidele; enese testimist ehk retrieval practice, kus kontrollitakse teadmisi ilma abivahenditeta; elaboratsiooni, mille käigus seotakse uus teave olemasoleva teadmisega ja kirjeldatakse seda omasõnadega; mnemotehnikaid nagu akronüümid ja visuaalsed mõistatused; ning interleaving ehk erinevate teemade või oskuste vahelduvat praktiseerimist. Lisaks on oluline duaalne kodeering ehk teabe esitamine nii sõnalises kui visuaalses vormis, mis aitab paremini meelde jätta.

Metakognitiivsed oskused hõlmavad planeerimist, eesmärkide seadmist, õppesisu ja -viisi valikut ning edusammude jälgimist ja hindamist. Need oskused aitavad õppijal hinnata, millised tehnikad toimivad konkreetse ülesande jaoks, ja vajaduse korral lähenemisviisi kohandada.

Kasutusvaldkonnad ja soovitused: õppetehnikate valikul tuleb arvestada ülesande iseloomu, õppija eesmärke ja isiklikke eelistusi. Uuringud näitavad, et aktiivsed ja mitmekesised tehnikad, nagu enese testimine, hajutatud kordamine ja interleaving, on sageli tõhusamad kui passivne materjalile precios keskendumine. Soovitav on katsetada erinevaid lähenemisi ning luua regulaarsed, läbimõeldud praktika- ja ülevaatusperioodid.