Üksikobjektide

Üksikobjektide ehk *singleton* on objektipõhine programmeerimise mõiste, mis viitab ainult ühte instantsi loodava klassile. See mõiste on kasutusel, kui vajalik on kindel, et klassist loodakse vaid üks objekt, mis on kogu süsteemi jaoks ühine. Üksikobjektide kasutamine on levinud erinevates programmeerimiskeeltes nagu Java, C++, Python ja teistes.

Üksikobjektide peamine eesmärk on tagada, et klassist loodakse vaid üks instants, mis võib olla kogu süsteemi jaoks ühine ressurss, näiteks konfiguratsiooniparametrid, logimise klass või ühendusbaas. See võimaldab varustada eri osadega süsteemi ühiseks ressursiks, mis võib olla vajalik näiteks ühenduste hallamiseks või globaalsete andmete säilitamiseks.

Üksikobjektide loomisel tuleb kindlaks teha, kuidas uue instantsi loomisega kindlustada. Üldiselt kasutatakse selleks klassi konstruktorit, mis on privaatne, ning loodakse instants statilise meetodi kaudu. Lisaks tuleb kindlaks teha, et klassi instants ei saa loodud mitu korda, mis võib viia ressurssideleegumiseni või muude probleemideni.

Üksikobjektide kasutamise puudused on seotud nende monoliitsuse ja keerukusega. Kui üksikobjekt on liiga monoliitne, võib see teha süsteemi keerukaks ja vaevukaks muutmiseks. Lisaks võib üksikobjektide kasutamine teha süsteemi testimist keerulisemaks, sest ühine ressurss võib mõjutada mitmeid testide läbiviimist.

Üksikobjektide mõiste on kasutusel ka teistes kontekstides, näiteks arhitektuuris, kus üksikobjekt võib viidata ainult ühte instantsi loodavale komponendile. See mõiste on oluline mõiste programmeerimise ja süsteemide disainis, kuid tuleb kasutada mõõdukalt ja ainult siis, kui see on tõeliselt vajalik.