Ühistegevus

Ühistegevus on konkurentsiõiguses kasutatav mõiste, mis kirjeldab ettevõtjate teadlikku, kuid mitte alati formaalselt sõlmitud koordineeritud käitumist turul. Selline koordineerimine võib hõlmata sarnaste hinnastrateegiate järgimist, turujaotust, ühisteks otsusteks teabevahetust või ühiselt koordineeritud pakkumistegevust. Kuigi ühistegevus ei pruugi tähendada ametlikku lepingut, hinnatakse selle mõju konkurentsile ja turu toimimisele.

Õiguslik raamistik: Euroopa Liidu konkurentsieeskirjad keelavad koordineeritud tegevuse, mida nimetatakse sageli ühistegevuseks ehk concerted practice. Selline käitumine on keelatud, kui selle eesmärk või mõju on konkurentsi piiramine. See hõlmab hinnade koordineerimist, turu jaotust, pakkumiste koordineerimist või teabega manipuleerimist. Paralleelne käitumine iseenesest ei ole rikkumine, kuid tõendid koostööst võivad rikkumist õigustada.

Hinnangu aluseks on tõendid, mis viitavad teadlikule koostööle: kohtumistest protokollid, teabevahetus hindade kohta, järjepidevad sarnased hinnatõusud või muu koordineerimise ilming. Oluline on näha, et ettevõtjad tegutsesid ühiselt ja et see koordineeritud tegevus mõjutas turu konkurentsi.

Seaduslik mõju: ühistegevuse eest võib järgneda rahatrahvid ja muud sanktsioonid. Eestis ja Euroopa Liidus on konkurentsi kontroll oluline ning pädevad asutused, nagu Eesti Konkurentsiamet ja Euroopa Komisjon, uurivad ning karistavad sellist tegevust.