Õppijõudlus

Õppijõudlus kirjeldab õppija võimet näidata omandatud teadmisi, oskusi ja arusaamist teatud valdkonnas ning võimet rakendada neid teadmisi erinevates olukordades, mis nõuavad probleemide lahendamist ja iseseisvat õppimist.

Õppijõudlust hinnatakse mitmesuguste meetoditega: hinded ja eksamid, formaalne ja vormiv hindamine, portfellid ning õpetaja tähelepanekud. Lisaks kasutatakse standardiseeritud teste ja jälgitakse õppija edusamme õppeperioodide lõikes.

Faktorid: kognitiivsed võimed, õppimistehnikad ja metoodika, motivatsioon, õpikeskkond, sotsiaalne ja majanduslik taust, keele- ja kultuuriline taust ning tervis. Samuti mõjutavad hindamiskultuur, õpetuslik lähenemine ja kooliressursid.

Rakendus ja tähendus: koolides ja kõrgkoolides kasutatakse õppijõudlust õppe sisulise mõju hindamiseks, edasise toe ja kohanduste määramiseks ning võrdsete võimaluste edendamiseks.

Kriitika ja piirangud: hindamiste ülekaal testidel võib olla ebaõige ning piirata õppimise mitmekesisuse peegeldust; andmete kogumine tekitab privaatsus- ja andmekaitse küsimusi ning kultuurilised või keelelised tegurid võivad hinnanguid mõjutada.

Seosed ja parandused: õppijõudlus on seotud õppe tulemuste ja hindamise üldpõhimõtetega; parandusi nähakse individuaalse õpetamise, vormiva hindamise, toimetamise ja andmete kasutamise kaudu.