Õppeastmed

Õppeastmed on termin haridussüsteemis, mis kirjeldab õppija arengut läbi järjestikuste õppetasemete või faaside. Mõiste rõhutab, et õpe on jaotatud selgelt eristatavate eesmärkide, nõuete ja hindamiskriteeriumidega ning et üleminekud ühelt astmelt teisele on terviklikult korraldatud.

Tavapärased õppeastmed Eestis hõlmavad esmalt lasteaia ja eelkooli taset, mille järel järgnevad põhi- ja keskharidus (põhikool, 1.–9. klass) ning sellele järgnev gümnaasium (10.–12. klass). Lisaks toimuvad kutsehariduse (kutseharidus) vormid, mis võivad pakkuda nii kesk- kui ka kõrgema taseme kutsealast ettevalmistust ning sageli asuda pärast põhikooli või gümnaasiumi. Kõrg- ja rakenduskõrgkoolid pakuvad kõrgemat haridust: bakalaureus-, magistri- ja doktorikraadi programmid. Täiendõpe ja elukestev õpe moodustavad täiendavaid õppeastmeid, mis võimaldavad oskuste ajakohastamist ja karjäärimuutuseid vastavalt vajadusele.

Õppeastmete määratlemisel on oluline roll riiklikul õppekaval ja kvalifikatsiooniraamistikul, mis seavad õppe- ja hindamisnõuded ning tagavad õppimise koostöövõimaluse erinevates haridussüsteemi vormides. Üleminekud aste‑vahel on seotud lõpetamise kriteeriumide ja kvalifikatsioonidega, mis võimaldavad liikumist edasi järgmisesse astmesse või koolitusvormi.

Selles raamistikus rõhutatakse ka elukestvat õppimist ja paindlikkust, mis võimaldab inimestel täiskasvanuna jätkata või ümber fokusseerida õpinguid vastavalt töö- ja eluvajadustele. See mõiste ja selle sisu on sarnane paljude riikide haridussüsteemide struktuuridega, kus õppeetapid määravad õppimise planeerimise ja kvalifikatsioonide omandamise rada. See on tihedalt seotud mõistete Põhikool, Gümnaasium, Kutseharidus ja Kõrgkool ning nende vaheliste üleminekute korraldamisega.

---