Õhutusrõhk

Õhutusrõhk on õhu poolt pindadele avaldatav jõu suurus ühe ruutmeetri kohta. See tekib õhu molekulide kineetilise energia ja õhukihi raskuse tõttu ning see esindab atmosfääri sisemist mõju kehadel, mis asuvad maapinnast või teistel pindadel. Õhutusrõhk on oluline mõiste nii meteoroloogias, inseneerias kui ka igapäevases elus, kus survet arvestatakse näiteks ventilatsiooni, kujunduse ja ohutuse kontekstis.

Mõõtmine ja ühikud. Rõhku mõõdetakse tavaliselt pascalites (Pa). Üks atmosfäär (1 atm) at sea level on umbes 101 325 Pa (umbes 101,3 kPa). Rõhku võib esitada absoluutsena (Pabs), mis sisaldab atmosfääri raskust, või surve järgi (gauge pressure, Pg = Pabs − Patm), kus atmosfääri taustarõhk on välja arvatud.

Erinevad rõhuvaldkonnad. Statiline rõhk on vedelas või gaasilises keskkonnas paikneva raskuse või juhitava voolu tõttu tekkiv konstantne rõhk. Dünaamiline rõhk tekib, kui aine liigub ning see on seotud kiiruse ja tihedusega (1/2 ρv^2). Kogu rõhk ehk total pressure P0 on alati Pabs plus dünaamiline osa voolu korral.

Rakendused ja näited. Õhutusrõhu muutused mõjutavad ilmastikku ja kliimat, lennundust, hoonete ja seadmete ventilatsiooni ning tööstuslikke protsesse. Hinnates rõhumuutusi kasutatakse baromeetrites ja rõhualandustes ning arendatakse sensorsüsteeme, mis jälgivad ja reguleerivad rõhku erinevates tingimustes.

Seosed. Õhutusrõhu mõistmiseks on kasulikud mõisted nagu baromeeter, barostat ja aerodünaamika ning põhimõtted nagu Bernoulli võrrand ja Hurtz–Torricelli eksperimentide pärand.