üüritehingud

Üüritehingud on õiguslikult siduvad lepingud, kus üürileandja annab teisele isikule õiguse kasutada kinnisvara või liikuvaid esemeid kindla aja jooksul vastutasuks üüri eest. Need hõlmavad nii eluruume kui ka äri- ja töökinnisvara ning muude varade üürilepinguid.

Üüritehingu tavapärased elemendid on lepingupooled (üürileandja ja üürnik), üürile antud ese või kinnisasi kirjeldus, üürimäär ja maksetingimused, lepingu kestus, tagatised, hooldus- ja remondikohustused, alaliikumise piirangud ning lõpetamise või pikendamise tingimused.

Protsessis toimuvad tingimuste läbirääkimised ja leping kirjutatakse alla, sageli kinnisvaraspetsialistide kaasamisega. Mõne vara või turu puhul võib üürilepingu tingimusi määrata ka avaliku konkursi või oksjoni teel, kuid enamasti sõlmitakse lepingud osapoolte omavahelise kokkuleppe teel.

Eesti õigusruumis on üürilepingud peamiselt Võlaõigusseaduse ja sellega seotud eluruumide ning kinnisvara reguleerivate normide alusel. Seadus sätestab lepingu vormistamise, teatised ning rikkumisega rakendatavad õiguskaitsevahendid. Üürileandja ja üürniku vahel kokkulepitud hinnamuutused, hoolduse ja kasutusõigused on tavaliselt reguleeritud vastavate normide ja kokkulepete alusel.

Üüritehingud moodustavad üürimajanduse keskse mehhanismi, võimaldades ligipääsu eluasemele, kontori- või kaupleruumidele ning muudele varadele, tasakaalustades osapoolte huve ja kohustusi.