ülikoolisüsteeme

Ülikoolisüsteemid tähistavad kõrg- ja teadushariduse korraldust riigis ning hõlmavad ülikoolide korraldust, õppekavasid, kvaliteedihindamist ja rahastamist. Selles süsteemis võivad tegutseda nii avalikud kui erasektori ülikoolid ning juhtimise mudelid ja õppekorraldus võivad riigiti erineda.

Kõrgkoolide struktuur põhineb kraadide süsteemil: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppele. Euroopa Liidus laialt levinud Bologna protsessi eesmärk on standardiseerida õppeperioodid ja kvalifikatsioonide tunnustamist, mis soodustab ülikoolidevahelist liikuvust. Lisaks võib riigiti olla erinevalt organiseeritud kutse- või täiendõppe programmid.

Kvaliteedi tagamine ja rahastus on ülikoolisüsteemide olulised komponendid. Akrediteerimine ja hindamine toimuvad riiklikul ning sageli rahvusvahelisel tasandil, järgides üldtunnustatud standardeid. Riiklik eelarve moodustab peaosa rahastusest; õppe tasu ja erasektori investeeringud võivad olla oluline osa finantseerimisest ning sõltuvad riigi poliitikast.

Rahvusvaheline koostöö on laialt levinud, hõlmates üliõpilaste ja personali mobiilsust, ühiseid teadusprojekte ning kvalifikatsioonide tunnustamist. Euroopa ja muu maailma partnerlussuundade kaudu suurenevad ülikoolidevahelised sujuvused ning õppe- ja teadustegevuse rahvusvahelised võimalused.

Tendentsid ülikoolisüsteemides on digi- ja kaugõppe laialdasem kasutamine, elukestva õppe rõhutamine ning koostöö tihedam töömaailmaga. Samuti kasvab vajadus suurendada läbipaistvust ning vastavust kvaliteedile ja tööjõu vajadustele.