ülekoormuskaitse

Ülekoormuskaitse on elektriliste süsteemide kaitsemehhanism, mille eesmärk on katkestada vool või piirata selle taset, kui voolutugevus ületab ohutu piiri. See aitab kaitsta juhtmeid, isolatsiooni ning seadmeid liigse soojenemise, rikke ja tuleohu eest ning tagab süsteemi töökindluse ja ohutuse.

Kaitse hõlmab nii püsivaid kui ajutisi ülekoormusi ning sageli ka lühiseid. Peamised tüübid on ülekoormuslik kaitse ja termiline ülekoormuskaitse. Ülekoormuslik kaitse lülitub välja, kui vool ületab määratud piiri, mõnikord kohe või lühikese viivitusega; termiline kaitse reageerib seadme või juhtmete temperatuuri tõusule ning katkestab voolu, kui temperatuur või aja jooksul tekkiv koormus ületab lubatud taseme.

Tavapärased kaitsevahendid on kaitsmed ja kaitselülitid. Kaitsmed on ühekordsed ja tuleb asendada pärast kasutamist; kaitselülitid on taaskasutatavad ja neid saab vajadusel ümber lülitada. Mootorite puhul lisatakse sageli termiline ülekoormusrele või spetsiaalsed mootori kaitse relait, mis võivad kombineerida ülekoormus-, lühis- ja muud tüüpi kaitsefunktsioone. Kaitsekoordinatsioon ja sobivus koormusele on olulised, et ühe kaitse toimimine ei põhjustaks teist liialt vara või hiljem välja lülitamist.

Standardid ja paigaldusjuhised viitavad tavaliselt IEC/EN-seeriale (näiteks IEC 60947, IEC 60364), mis sätestavad nõuded seadmete, paigalduse ja testimise jaoks. Ülekoormuskaitse on elektriliste süsteemide oluliseim turvaelement ning selle õige rakendamine tagab ohutuse ja töökindluse.