üksusettevõte

Üksusettevõte, tuntud inglise keeles kui unitary enterprise, on mõiste kasutamine peamiselt postnõukogulises ja mõnes võrdlusalasõltuvas õiguskeskkonnas. See tähistab ettevõtte vormi, kus omanikuks on riik või omavalitsus ning ettevõte tegutseb kui üksikult juhitav üksus, kellel on eraldi lepinguline ja majandustegevuse alus, kuid mille omandivalduseks on founding body ehk omanik. Üksusettevõttel ei ole eraldi osa- või aktsionäridega omandit, vaid omanik jätab kogu vara ning kontrolli ettevõtte üle ning ettevõte toimib oma eeskirjade ja põhikirja alusel.

Seaduslik staatus ja loomine võivad riigiti erineda, kuid tavapäraselt on üksusettevõte loodud otsusega omanikust asutaja poolt ning sellel on oma põhikiri, juhtkond ja eelarve. Omandi kaudu omanik annab ettevõttele korraldusi ja aruandlust; ettevõte võib tegeleda nii äri- kui ka avalike ülesannetega. Oma varade ja kohustuste osas on üksusettevõttel eraldi finantslik ning ta võib olla õigussubjekt, kellega võib kohtusse pöörduda.

Omandi ja juhtimise suunamisel seisab üksusettevõte tihti silmitsi erapooletu konkurentsi ning Avaliku sektori järelevalvega. Selle vormi praktikas on selle peamised eelised ühtne juhtimine ning paremini järelevalvet ja ressursside kasutamist võimaldav struktuur, kuid puudused võivad hõlmata piiratud kapitali ligipääsu ja motivatsiooni ning potentsiaalseid ratsioone tootlikkuse tasemel.

Termin on peamiselt levinud post-Soviet ruumis ning väljendina võib olla vähem levin Eesti kaasaegses äriregistris; Eestis võib see mõiste esineda peamiselt ajaloolises või võrreldavas kontekstis.