üksiknukleotiidijadasid

Üksiknukleotiidijadasid, tuntud ka kui SNP-d (Single Nucleotide Polymorphisms), on tavalised geneetilised variatsioonid, kus üksik nukleotiid (A, T, C või G) erineb teatud DNA asukohas enam kui ühel protsendil populatsioonist. Need variatsioonid on tavaliselt pärilikud ja võivad mõjutada erinevaid omadusi, nagu välimus, haigustele vastuvõtlikkus või ravimitele reageerimine.

SNP-d on kõige levinum tüüp geneetilistest erinevustest inimeste vahel. Enamiku SNP-de puhul ei ole neil märgatavat mõju inimese tervisele või funktsioonile. Siiski võivad mõned SNP-d teatud geenide funktsiooni muuta, põhjustades või suurendades haiguste riski, näiteks südamehaiguste, diabeedi või teatud vähivormide puhul. Samuti võivad SNP-d mõjutada inimese vastust ravimitele.

SNP-de tuvastamine on oluline geneetilises uurimistöös, pärilike haiguste diagnostikas ja personaalse meditsiini arendamises. Neid kasutatakse ka populatsioonigenoomika uuringutes inimeste evolutsiooni ja migratsiooni jälgimiseks. Erinevad SNP-mustrid võivad iseloomustada erinevaid populatsioone või inimrühmi.

SNP-de uurimine võimaldab paremini mõista inimese genoomi mitmekesisust ja seda, kuidas geneetilised erinevused mõjutavad tervist ja haigusi. See annab aluse uute ravimeetodite ja diagnostiliste tööriistade väljatöötamiseks.