ühisomandisse

Ühisomandisse on õiguslik mõiste, mis viitab olukorrale või toimingule, kus omandiõigus kuulub mitmele isikule ühiselt. Sõna moodustatakse ühine (jagu) + omand, ning illatiivse pöördega “-isse” tähistatakse suunamist või ühisomandi tekkimist. Ühisomand tähendab, et kinnisvara või muu tähelepanuväärne asi ei kuulu ühe isiku ainuomandina, vaid mitu omanikku omavad seda koos kindla osa või osade alusel.

Ühisomandi olemus ja sisu. Iga ühisomandis olev omanik omab oma osa omandist, kuid kogu asja on võõrandamatu ja kasutus ning puudutatud õigused tuleb tihti korraldada kooskõlas kõigi ühisomanike huvidega. Omandiõigused ja kohustused määratakse osade alusel ning osade suurus võib tuleneda lepingust, pärimisest või muudest õiguslikest alustest. Ühisomandis oleva kinnistu korral võib olla oluline, kuidas osade kasutamist ja hooldust korraldada ning kuidas langetada olulised otsused.

Kasutus, haldamine ja tähtajad. Ühisomanikel on õigus kasutada asja vastavalt oma osale ja kokkuleppele, kuid kasutus ei tohi kahjustada teiste omanike õigusi. Ühisomandi haldamine võib toimuda ühisomanike kokkuleppe alusel; puudumisel võivad tähtsad otsused (nt renoveerimine, kinnisvara müük) nõuda suurema enamuse või kohtulahendust. Tihti kaasneb ühisomandiga vajadus sätete ja kohustuste selgitamiseks ning vajadusel osade jagamiseks või asja eraldamiseks.

Lõpp ja jagamine. Ühisomand võib lõppeda osade eraldamisega ehk jagamisega, või vara müügiga ning saadud tulu jaotamisega vastavalt osade suurustele. Kui osapooled ei jõua kokkuleppele, võib lahenduse anda kohtulahend. Ühisomand on oluline mõiste kinnisvaralises õiguses ning seda nähakse sageli inheritancei, ühisoste või perekondlike vara korral. Seaduslik raamistik hõlmab selle õigussuhete reguleerimist ja registriandmete korrastamist.