ühiselus

Ühiselus ehk symbioos on pikaajaline interaktsioon kahe või enama liigi vahel, milles osapooled elavad koos või on teineteisega tihedas kontaktis ning mõjutavad üksteise elutingimusi ja ressursikasutust. Ühiseluse mõju võib olla kasulik mõlemale osapoolele (mutualism), kahjulik ühele ja kasulik teisele (parasitism) või ühe osapoole jaoks neutraalne, kuid teisel võib see tuua kasu (commensalism). Piirid mõnedele suhetele võivad aja jooksul muutuda ning vahel liiguvad suhted kontinuiti ning spektri eri punktide vahel.

Tüüpidest: mutualism hõlmab vastastikku kasulikke suhteid, nagu mükoriisad, mis suurendavad taimede toitaineomastust, või inimeste soolestiku mikrobioota, mis aitab seedimisel ja sünteesib vajalikke vitamiine. Zooxanthellae ja korallide vahelised suhted annavad korallidele toitaineid fotosünteesi kaudu. Commensalism on olukord, kus üks osa võtab kasu, teine ei saa olulist kasu ega kahju, näiteks mõne epifüüdi tüüp või teatavad liikide kasutusviisid elutsükli teatud faasides. Parasitism tähendab, et üks osapool saab kasu ja teine kannatab; klassikalised näited hõlmavad sise- ja välimisi parasiite, sealhulgas mõningaid mikroorganisme ja loomseid parasiite.

Oluline on märkida, et ühiselused on ökoloogiliselt olulised ning neid nähakse sageli koe- ja evolutsioonilisena koostööna. Need suhted mõjutavad elurikkust, toitainete ringlust ja ökosüsteemide stabiilsust ning on keskne osa nii looduslike kui ka inimese poolt mõjutatavate ökosüsteemide toimimisest.