ühendusstringid

Ühendusstringid (inglise keeles connection strings) on tekstilised kirjeldused, mis annavad rakendusele vajalikku teavet andmebaasi või muu allikaga ühenduse loomiseks. Neis kajastuvad tavaliselt serveri aadress või host, port, andmebaasi nimi ning autentimiseks või ligipääsu kontrollimiseks kasutatavad andmed või ühildumine turvalise ühendusega. Sõltuvalt draiverist või raamistikust võivad vormid erineda, kuid põhilised komponendid jäävad sarnaseks: sihtkoha kirjeldus, autentimis- või ligipääsumehhanism, ning lisavalikud nagu ühenduse aegumise, lubatud ühenduste hulk ja krüptimisvalikud.

Väga levinud on, et ühendusstringid kasutavad semikooloniga eraldi võtma-sõnu, kus iga paar koosneb võtme ja väärtuse kombinatsioonist. Näited erinevates süsteemides:

- SQL Server (ADO.NET): Server=myServerAddress;Database=myDataBase;User Id=myUsername;Password=myPassword;

- Windowsi integratsioon: Server=myServerAddress;Database=myDataBase;Trusted_Connection=True;

- PostgreSQL: Host=myserver;Port=5432;Database=mydb;Username=mylogin;Password=mypassword;

Kasutus ja paigutus: ühendusstringid viiakse rakenduste konfiguratsiooni, keskkonnamuutujate või turvasalvestistesse ning neid luuakse kliendi teekide või draiverite poolt ühenduse loomiseks. Sageli kasutatakse erinevaid ühendusstruktuure erinevate platvormide puhul, näiteks .NET, JDBC või Python SQLAlchemy.

Turvalisus ja parimad praktikad: vältida kõigi paroolide koodimällu kirjutamist; kasutada keskkonnamuutujaid või sekretivaramu; piirata kasutajaõigusi ja aktiveerida TLS/SSL ühendused; hoolitseda selle eest, et ühendusstringide logimine oleks piiratud või maskeeritud ning võtmed ja paroolidrot-te,rotatsioon ja liikuvuste korral hoitakse eraldi. Eraldi konfigureeritakse erinevad ühendused erinevates keskkondades ja vajadusel kasutatakse ühenduste mahtu optimeerivat poolimist.

---