õõnsusi

Õõnsus on tühimik või ruum objekti või organismi sees. Seda võib täita õhku, vedeliku või koega ning see on sageli piiritletud membraanide või koe kapsliga. Sõna kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas anatoomias, geoloogias ja inseneritegevuses. Õõnsused võivad olla kaasasündinud, tekkinud elukaare jooksul või kahjustuste tagajärjel.

Kehaõõnsused on kehas suurimad ruumid, mis eraldavad ja hoiavad elundeid. Nende hulka kuuluvad koljuõõnsus, rindkereõõnsus, kõhuõõnsus ja vaagnaõõnsused. Õõnsused on tavaliselt vooderdatud seroossete membraanidega ja täidetud vedelikega või gaasidega; mõnikord on need ruumid liigeste sünoviaalvedelikuga.

Hambaõõnsused tekkivad hambakoetistes toimivate bakterite ja suhkru tõttu, põhjustudes hambakaariest. Need õõnsused võivad süveneda emailist dentiini ja lõpuks hambajuurepoolsesse tühimikku. Ravi hõlmab täidiseid, kroonide või juurkanali ravi ning mõnikord hamba eemaldamist.

Geoloogilises kontekstis on õõnsused looduslikud või tehislike moodustiste tühjad ruumid kivimites ja maapinnal. Looduslikud õõnsused tekivad lahustumise või erosiooni tulemusena ning võivad olla koopad või karsti vormid. Tehnilises kontekstis võib õõnsus tähendada ruumi konstruktsioonides või maapõues, mis vajab hindamist stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks.

Diagnostika ja hindamine: meditsiinis kasutab radioloogilisi meetodeid nagu röntgen, CT ja MRI. Geoloogias ja inseneritöös kasutatakse geofüüsikalisi meetodeid ja puurimisi õõnsuste avastamiseks ja hindamiseks.