õppimisstiile
Õppimisstiilid viitavad individuaalsetele eelistustele, kuidas inimesed infot kõige tõhusamalt omandavad ja töötlevad. Kuigi teaduskirjanduses on õppimisstiilide kontseptsiooni üle palju vaieldud ja selle empiiriline tugi on piiratud, on see siiski populaarne idee haridusringkondades. Levinud mudelid jaotavad õppijad erinevatesse kategooriatesse, sageli visuaalseteks, auditoorseteks ja kinesteetilisteks õppijateks. Visuaalsed õppijad eelistavad infot näha, kasutades pilte, graafikuid ja lugemist. Auditoorsed õppijad omandavad teavet paremini kuulates, näiteks loenguid või vestlusi. Kinesteetilised õppijad õpivad kõige paremini läbi füüsilise tegevuse ja kogemuste, näiteks läbi katsete või praktiliste harjutuste. Mõned mudelid lisavad ka lugemis/kirjutamise stiili. On oluline märkida, et enamik inimesi kasutab erinevaid õppimisstrateegiaid ja harva on keegi puhtalt ühte stiili esindaja. Õppimisstiilide mõiste eesmärk on aidata õpetajatel ja õpilastel kohandada õpetamis- ja õppimismeetodeid, et need vastaksid individuaalsetele vajadustele, kuigi tõhususe tagamiseks soovitatakse pigem mitmekülgseid õppemeetodeid, mis kaasavad erinevaid meeli ja tegevusi.