õppeeesmärkidest

Õppeeesmärgid, sageli nimetatud ka õpiväljunditeks, on hariduses kirjeldatud tulemused, mida õpilane õppimise lõpus omandab. Need määravad, mida õpilane peab teadma, mõistma, oskama ja tegema ning milliseid hoiakuid ja väärtusi arendada. Õppeeesmärgid annavad raami nii õppe sisu kui ka hindamisele.

Nende koostamine põhineb tavaliselt kursuse või mooduli õpiväljunditel ning on suunatud konkreetsete tulemuste saavutamisele. Hea õppeeesmärk on SMART: spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt määratletud. See tähendab, et eesmärk peab kirjeldama täpselt oodatavat tegevust, mida hinnatakse, olema realistlik ning seotud üldõpiväljunditega.

Õppeeesmärgid ühendavad õppeprotsessi ja hindamise: need juhatavad õppematerjalide valikut, õppetundide ülesehitust ja hindamiskriteeriume. Õppijad saavad teada, mida oodatakse ja kuidas nende edusamme hinnatakse.

Tüüpilised teemad õppeeesmärkide hulgas hõlmavad teadmiste omandamist (teadmised ja mõistmine), oskuste arendamist (rakendamine, analüüs, süntees) ning hoiakute kujunemist (eetilised väärtused, koostöö). Näide: Õpilane kirjeldab Eesti ajaloo peamisi sündmusi ning suudab neile anda loogilise järjestuse. Hindamine võib toimuda kontrolltöö ja teadmiste seoste hindamise kaudu.

Kokkuvõttes seadistavad õppeeesmärgid õppetegevuste kvaliteedi ja hindamise alused ning tagavad, et õppeprotsess on suunatud selgete ja mõõdetavate tulemusteni.