õpiväljunditele

Õpiväljunditele on hariduses kasutatav mõiste, mis kirjeldab, mida õppija pärast õppust, kursust või õppekava lõpuks teadma, oskama ja hindama peab. Need väljundid annavad selge eesmärgikava ja juhivad nii õppe sisu kui ka õpetamismeetodeid ja hindamist.

Õpiväljundid jagunevad tavaliselt kolmele domäänile: teadmised (mida õppija teab), oskused (mida ta suudab teha ja milliseid toiminguid sooritada) ning hoiakud või kompetentsid (milliseid eelistatud suhtumisi ja väärtushinnanguid ta arendab). Täpsus ja mõõdetavus on olulised; heaks öeldud väljund on konkreetne, saavutatav ja hindamiseks kontrollitav.

Õpiväljunditele keskenduv õpe kasutab sageli vastupidise (backward) kavandamise printsiipi: tulemused määratlevad, milline õpe toimub, millele kaarduvad õppimise tegevused ja millised hindamisviisid kinnitavad saavutatust. Selle ühendamise eesmärk on luua ühtne süsteem, kus õpe, hindamine ja hindamisnõuded on omavahel kooskõlas.

Kasutus ja piirangud: õpiväljunditele orienteeritud lähenemine aitab suurendada õppe läbipaistvus ja õpilase suunamisel ning anda õpetajale selge raamistiku hindamisle. Samas tuleb vältida liiga kitsast või ebamõõdetavat väljundit ning tagada, et väljundid kajastavad tegelikke oskusi ja kompetentse, mitte ainult teoreetilisi teadmisi.

Näide väljumist: pärast kursust suudab õppija kirjeldada peamisi kontseptsioone, rakendada õpitud meetodeid lühikese projekti raames ja näidata professionaalset suhtlemist ning eetilist otsustusvõimet.